Ei, see ei käi nii! Unustage see ära!
15% kuni 100% aastased tootlused ei ole jätkusuutlikud ega realistlikud. Kui soovid pikaajaliselt investeerida, tuleb oma ootusi korrigeerida ja maa peale tagasi tuua.

Seekordses artiklis vaatleme USA aktsiaturu ajaloolisi keskmisi aastaseid tootlusi ning selgitame, millist tootlust võiksid mõistlikult jahtida. Lõpetuseks vaatame, millised on meie vendade ootused tootluse osas.

Kui räägime USA aktsiaturust, viidatakse sageli S&P 500 indeksile, mis hõlmab 500 suurimat avalikult noteeritud USA ettevõtet. See indeks peegeldab üldiselt USA majanduse käekäiku ja suundumusi.

Keskmine aastane tootlus (annualiseeritud tootlus) näitab, millist protsentuaalset tootlust võiks investor ühe aasta jooksul oodata. Aasta sisene tootlus võib olla väga kõikuv, kuna aktsiate hinnad liiguvad sageli üles-alla. Parema arusaamise saamiseks kasutatakse pikaajaliselt keskmistatud tootlust, mis annab realistlikuma pildi.

S&P 500 indeks loodi 1926. aastal, mil hakati jälgima 90 ettevõtte väärtpabereid. 1957. aastast laieneti 500 ettevõtteni. Keskmine nominaalne aastane tootlus 1926–2021 (koos reinvesteeritud dividendidega) on olnud umbes 10,49%. Kui arvestada inflatsiooni, jääb reaaltootlus umbes 7,4% juurde. Selline tootlus võimaldab investoril oma portfelli kahekordistada umbes iga 10 aastaga.

USA aktsiaturg on keskmiselt tõusutrendis kahel kolmandikul aastatest. Sellistel perioodidel on investorid optimistlikud, kuna portfellis on näha rohelisi numbreid. Kuid mida teha siis, kui turg liigub langusesse? Sellistel hetkedel on oluline oma ootusi korrigeerida ja leppida kahtlemata sellega, et tootlus pole igal aastal sama.

S&P500 ajalooline annualiseeritud tootlus

Näiteks 2008. aasta finantskriisi ajal kukkus S&P 500 tootlus –46,13%. See oli investoritele väga keeruline periood. Need, kes suutsid languse üle elada ja jäid turule truuks, said järgmise kümnendi jooksul kogeda võimast tõusu, mille käigus indeks kasvas enam kui 250%.

Kõige lihtsam viis keskmise turu tootluse saavutamiseks on investeerida indeksfondidesse. Euroopas on mitmeid börsil kaubeldavaid fonde (ETF-e), mis järgivad S&P 500 indeksit. Näiteks SXR8 ETF, mis on üks populaarsemaid Euroopa investorite seas.

SPY ETF, mis jälgib S&P500 indeksit (USD)

SPY ETF on üks populaarsemaid ETFe, mis jälgib USA S&P500 indeksit alates 1993 aastast. Meil Euroopas ei ole võimalik seda ETFi osta MIFID2 regulatsiooni pärast aga sellele on hea alternatiiv SXR8. Jooniselt on näha kuidas viimase kahekümne aastaga on indeks näidanud väga head kasvu ning investoritele pakkunud äärmiselt head tootlust. On näha kuidas vahepeal on tõmmatud hoogu ja on olnud langusperioode aga see on andnud investoritele jälle hea võimaluse soodsamalt ennast sisse osta indeksisse.

Tootlus on tasu riski võtmise eest. Laiapõhjaliste indeksite eelis seisneb riskide hajutamises, kuna need koondavad palju ettevõtteid. Kuid isegi indeksitesse investeerides tuleb arvestada tururiskiga. Üksikaktsiatesse investeerimisel lisandub ettevõtte spetsiifiline risk, mis võib mõjutada konkreetse aktsia väärtust.

Kui üritad teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust, pead tavaliselt võtma ka suuremat riski. Sellega kaasnevad aga sageli suuremad kahjumivõimalused. Seetõttu pole mõistlik alati püüelda kõrge tootluse poole, sest riskid võivad negatiivselt mõjutada kogu portfelli.

Nooremana on mõistlik suunata suurem osa investeeringutest aktsiatesse, mis pakuvad pikemas perspektiivis suuremat tootlust. Pensionieas võiks aga portfelli ümber korraldada väiksema riskiga varade suunas, näiteks võlakirjadesse või hoiustesse. Eesmärk pole sel ajal enam kiire kasvu saavutamine, vaid vara väärtuse säilitamine.

Ärge laske end eksitada üleliia optimistlikest tootluseootustest. Realistlik, umbes 7% aastane tootlus, võimaldab portfelli kahekordistamist iga kümne aasta tagant. See on mõistlik eesmärk, mis aitab tagada finantsilist stabiilsust ja head elujärge ka pensionipõlves.