Korduma kippuvad küsimused

Fikseeritud kulud on püsikulud (nt üür, laenumaksed, kindlustus), mis ei muutu igakuiselt eriti või on muutus etteennustatav. Muutuvad kulud (nt toidukulud, transpordikulud, meelelahutus) võivad iga kuu erineda. Eelarvet koostades on oluline neid kahte tüüpi eristada, et näha, kus on kõige suurem säästupotentsiaal.

Kui kohe on raske suuri summasid kõrvale panna, alustage näiteks 5–10% sissetulekust. Väiksemate summadega tekib säästmise harjumus, mida saab järk-järgult suurendada, kui kulusid vähendate või sissetulek kasvab.

Võite kasutada Exceli tabelit, mobiilirakendust või paberil eelarvet. Peamine on regulaarselt kõik kulud üles märkida, et tekiks terviklik ülevaade. See aitab teha teadlikke otsuseid, kus kokku hoida.

Määrake konkreetne eesmärk (nt „säästan kahe aasta jooksul 5000 eurot uue auto sissemakseks“) ja tehke plaan, kui palju peate iga kuu kõrvale panema. Vajadusel kärpige ajutiselt muid kulusid, et seatud eesmärki kiiremini saavutada.

„Ümbrikusüsteem“ tähendab, et jaotate kuu alguses raha eri kategooriatesse: elamiskulud, toit, säästud, investeeringud, meelelahutus jne. Kui üks ümbrik hakkab tühjenema, on teil selge ülevaade, kas (või kust) saab ümber tõsta või millest loobuda.

Sea endale motiveeriv eesmärk (nt puhkusereis, sissemakse oma kodu ostuks). Visuaalsed meeldetuletused (pildid unistuste sihtkohast) ja püsivalt jälgitav progresseeruv „eesmärgi mõõdik“ aitavad distsipliini hoida.

Võta aluseks pikema perioodi (6–12 kuu) keskmine sissetulek. Loo suurem tagavarafond (6–12 kuu kulud), sest ebaregulaarse tuluga võib mõnel kuul olla vaja elada pigem säästudest.

Tee ostunimekiri ja anna endale suuremate ostude puhul 24–48 tundi „mõtlemisaega“. Emotsioon võib rahuneda ja ostusoov kaduda, kui tegu polnud tõesti vajaliku esemega.

Teenused (nt mobiil, internet, kindlustus) ja kaubad võivad eri pakkujatel kordades erineda. Regulaarselt pakkumisi võrreldes väldid ülemaksmist ja saad aastas märkimisväärset kokkuhoidu.

Järelmaksuga kaasneb sageli intress. Enne otsust arvuta välja lõplik kulu. Mõnikord on soodsam raha mõne kuu jooksul kokku koguda ja tasuda ost korraga ilma laenuintressita.

– Liiga ebarealistlikud eesmärgid
– Kulude täpse jälgimise unustamine
– Motivatsiooni puudumine
– Tagavarafondi puudumine (ootamatute kulude korral laguneb kogu plaan)

Leppige kokku ühised prioriteedid (nt igakuine panus säästudesse, ühised suured eesmärgid). Jagage kulud ja säästud läbipaistvalt, et kõigil oleks selge, milleks raha läheb.

See on 3–6 (või isegi 6–12) kuu elamiskulusid, mis on kõrvale pandud ootamatuste katteks (töökaotus, terviseprobleemid). Tagavarafond vähendab stressi ja hoiab laenuvajaduse madalamana. Loe täpsemalt meelerahufondi kohta.

Kohe, kui saad sissetuleku, kannad kindla osa (nt 10%) säästudesse või investeeringutesse. Alles seejärel katad igapäevakulud. Nii tagad, et säästmine on prioriteet.

See on ülevaade sinu tuludest ja kuludest antud perioodil (nt kuus). Kui tulud ületavad kulusid, tekib ülejääk, mida saad säästa või investeerida. Kui kulud ületavad tulusid, tuleb eelarvet kohandada.

Vaata üle kõik püsilepingud (internet, telefon, klubikaardid). Küsi endalt, kas sa kasutad neid täismahus. Sageli on võimalik teenuspakett vahetada soodsama vastu või mõni tarbetu teenus üldse lõpetada.

Jah, sest need on mugavad ja aitavad kulutused kohe reaalajas registreerida. Paljud äpid koondavad kategooriad ja pakuvad graafikuid, mis annavad kiire ülevaate raha liikumisest.

Planeeri söögikorrad ette, tee ostunimekiri ning pea sellest kinni. Ära mine poodi tühja kõhuga. Kasuta sooduspakkumisi, kuid ainult siis, kui kaupa reaalselt vajad.

Kaardista kõik eeldatavad kulud, jaga need ajaperioodideks ning eralda iga kuu konkreetne summa. Hoia seda eraldi kontol või „fondis“, et see ei seguneks argipäeva kuludega.

Kui üritad kõike korraga – säästa, investeerida, tasuda võlad, planeerida reise – võid lõpuks igalt rindelt alla anda. Keskendu esmalt 1–2 peamisele prioriteedile (nt võlgade tasumine, tagavarafondi loomine).

Automatiseeri säästmine (püsikorraldus); sea realistlikud eesmärgid. Tähista väiksemate vahe-eesmärkide täitumist. Nii on motivatsiooni lihtsam üleval hoida.

Tutvu konkurentide hindadega ja helista oma teenusepakkujale. Küsi, kas püsikliendile pakutakse soodustusi. Enamasti on paketid läbiräägitavad ning saad tingimusi parandada. Kui ei, siis liigu teise teenusepakkuja juurde.

Netoväärtus = kogu vara (raha, investeeringud, kinnisvara) miinus kohustused (laenud, liisingud). See on hea viis hinnata oma finantsseisu tervikpilti ja jälgida aja jooksul kasvu.

Vaata eelarve kriitiliselt üle ja kahanda ebavajalikke kulusid. Kasuta hädaolukorraks kogutud tagavara. Vajadusel pea nõu finantsnõustajaga või räägi lähedastega – mure jagamine aitab lahendusi leida.

Enne ostu küsi endalt, kas vajad eset pikemas plaanis. Eelista taaskasutust, laenutamist või kvaliteetsemaid, ent kauem kestvaid tooteid. Nii säästad raha ja vähendad ökoloogilist jalajälge.

– Liigne tarbimine ja emotsionaalsed ostud
– Säästu- ja investeerimisharjumuse puudumine
– Vähene finantsteadlikkus
– Ootamatused ilma tagavarafondita
– Motivatsiooni- ja eesmärgipuudus

Lisaks Praktilineraha.ee lehele tasub jälgida finantsblogisid (RahaFoorum, Kristi Saare jne), kuulata rahatarkuse taskuhäälinguid, lugeda Eesti kirjanike teoseid ning vaadata Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga nõuandeid.

Proovi mitut eri äppi/programmiversiooni ja uuri, milline on sulle kõige intuitiivsem. Oluline on, et saaksid kulusid kategoriseerida ning andmeid kergesti analüüsida.

Sea igale laekumisele püsikorraldus säästukontole. Nii ei teki „ülejäävat“ raha, mis võiks kergelt kuluda. Mõtle nädala või 2-nädalase eelarve lõikes.

Analüüsi põhjuseid: kas tulud olid oodatust väiksemad või kulud suuremad? Korrigeeri vajadusel järgmise kuu eelarvet, otsi kokkuhoiuvõimalusi või kasuta tagavarafondi, kui tegu oli tõesti erakorralise kuluga.

Võid iga kuu pisut kõrvale panna (nt „jõulufond“) juba mitu kuud ette, et järsk kulutõus detsembris või kütteperioodil ei tuleks šokina.

Üldine soovitus on 10–20%, kuid see sõltub sinu kulustruktuurist ja eesmärkidest. Alusta väiksemalt, et harjumus kinnistuks, ning tõsta määra vastavalt võimalustele.

Mõned inimesed tajuvad sularaha kulutamist „valusamana“. Kui kaardiga kipud oste tegema kergekäeliselt, proovi periooditi sularahasüsteemi, et teadlikkus kuludest paraneks.

Loo iga kuu väike „kingi- või heategevusfond“. Nii on suurem ootamatu kingitus või pereliikme toetamine eelarvesse juba ette planeeritud.

Hinda iga lapse põhilisi vajadusi (riided, huvitegevus, ringid) ja koosta nende põhjal keskmine kuueelarve. Jäta ka väike reserv ootamatuste katteks (kiire kasvuspurt, arstikulud).

Kasutage kolme konto süsteemi: igaühel isiklik konto + üks ühine „majapidamiskonto“. Sinna laekub kokkulepitud summa perearvete, toidukulude jmt katteks.

Otsi pangast kogumis- või hoiukonto, mis pakub kasvõi väikest intressi. Mõnel juhul võib kaaluda ka hoiulaenuühistu pakkumisi – kuid tee eelnevalt põhjalik taustauuring.

Määra igakuiselt kindel protsent (5–10%) just vabaks kasutuseks. Nii väldid liigselt karme piiranguid ja püsid samas üldises eelarveraamistikus.

Lihtne meeles pidada: 50% põhivajadused, 30% soovid, 20% säästud/investeeringud. See hoiab kulude ja vaba raha mõistliku tasakaalu, kuid seda võib vastavalt elustiilile kohandada.

Tee endale „meditsiinifond“. Lisa sinna iga kuu pisut raha. Nii ei tule ootamatud kulud (kallis ravikuur vms) eelarvele šokina

Jälgi, mille jaoks krediitkaarti kasutad. Sea eesmärk, et katad igapäevakulud tavaliselt deebetkontolt. Krediitkaardivõla pidev kasutamine võib muutuda harjumuspäraseks „augutäiteks“.

Anna lastele taskuraha ja julgustage neid pidama mini-eelarvet. Rääkige läbi vajaduste ja soovide vahe. Näidake neile, kuidas eesmärgi nimel raha koguda (nt mõne lemmikeseme ostuks).

Julgustage neid leidma viise, kuidas ise veidi raha teenida (hooajatööd, väikesed teenused). Rääkige, kuidas eelarvet koostada, kuidas pikema eesmärgi jaoks koguda ja miks impulssostud võivad pikas plaanis kahjulikud olla.

Rääkige pere eelarvest ja prioriteetidest: esmalt toidukulud, elamiskulud, alles siis jääb ruumi „soovidele“. Laps õpib, et iga ost vajab planeerimist.

Las laps jagab taskuraha kaheks või kolmeks osaks: näiteks igapäevakulud, säästud ja „lõbu“. Nii harjub ta varakult rahavoogude planeerimisega.

Tehke „boonuslepe“: kui laps kogub teatud perioodi jooksul mingi summa, lisate omalt poolt väikse preemia. Laps näeb, kuidas kannatlikkus toob lisakasu.

Soovitage, et laps määraks osa taskurahast heategevuseks. Las ta valib ise, keda või mida toetada. See õpetab, et raha saab kasutada ka headeks tegudeks.

Mitmekülgne sissetulek vähendab riski, kui üks allikas kaob või ajutiselt väheneb. Samuti aitab see koguda kiiremini sääste ja luua vabadust investeerimiseks.

Kõigepealt loo (vähemalt 3–6 kuu) meelerahufond, mis kataks ootamatused. Alles siis hakka aktiivsemalt investeerima, sest muidu võid ootamatu kulu korral olla sunnitud investeeringud ebasobival ajal kahjumiga müüma.

Mõtle, kui palju sind häirib see, kui portfell lühiajaliselt väärtust kaotab. Arvesta ka oma vanust, elustiili ja perekondlikku olukorda. Kui ööuni kaob aktsialanguste peale, tasub eelistada madalama riski ja volatiilsusega instrumente.

Hajutamine (raha paigutamine mitmesse varaklassi või -sektorisse) kaitseb sind liiga suure riski eest ühes kitsas valdkonnas. Kui üks sektor kukub, võib teine hästi toimida.

Üksikaktsiad võivad pakkuda suurt tootlust, kuid ka suurt riski. Indeksfondid/ETF-id on hajutatud, seega algajale turvalisem valik. Soovi korral kombineeri mõlemat, kuid arvesta oma teadmisi ja riskitaluvust.

III sammas on vabatahtlik kogumispension, kus saad tulumaksusoodustuse teatud ulatuses. Lisaks aitab see koguda pensioniks lisavahendeid, mida I ja II sammas ise ei pruugi piisavalt pakkuda. Loe täpsemalt Pensionikeskus.ee.

– Lühiajaline mõtlemine ja kiire kasumi ootamine
– Emotsionaalne ostu-müügiotsus hirmu või ahnuse ajendil
– Ebapiisav hajutamine
– Piisava taustauuringu tegemata jätmine enne investeeringut

Võrdle tehingutasusid, haldustasusid ja kasutusmugavust. Uuri, milliseid varaklasse (aktsiad, võlakirjad, fondid) nad pakuvad. Kontrolli, et platvorm oleks reguleeritud ning omaks usaldusväärset mainet.

Inflatsioon vähendab raha ostujõudu. Kui säästad, aga ei teeni intressi vähemalt sama palju kui inflatsioon, väheneb raha reaalväärtus ajas. Seepärast peetakse investeerimist pikemas perspektiivis vajalikuks.

Sõltumatu nõustaja aitab sinu eesmärke selgeks teha, annab objektiivset tagasisidet su eelarvele ja investeerimisplaanile. Ta võib märgata riske või võimalusi, mida ise ei näe.

Erinevatel investeeringutel (nt III sammas, dividendiaktsiad, ühisrahastus) on erinevad maksustamise reeglid. Maksude mõju võib su reaalset tootlust tugevalt mõjutada.

Arvelduskonto sobib igapäevakuludeks. Suuremaid summasid tasub hoida vähemalt hoiukontol või tähtajalisel hoiusel, et teenida mõningast intressi. Samas on pikaajaliseks kogumiseks sageli kasulikum investeerida.

Krüpto on väga volatiilne ja kõrgema riskiga varaklass. Enne otsustamist uuri tehnoloogiat, turusituatsiooni ja arvesta võimalusega, et hind võib langeda väga järsult. Investeeri ainult raha, mille kaotust suudad taluda.

Mitmed pangad ja platvormid võimaldavad osta fondiosakuid või ETF-e ka väikeste summade eest. Alusta väikese summaga, et kogeda turukõikumisi ja õppida.

– ETF (Exchange Traded Fund): börsil kaubeldav fond, mida ostetakse-müüakse nagu aktsiaid.
– Indeksfond: võib olla börsil kaubeldav või mitte. Mõlemad järgivad reeglina mingit turuindeksit, kuid ETFidega käib kauplemine reaalajas, indeksfondidega tavaliselt päevas korra (vastavalt fondi tingimustele).
Loe lisaks indeksfondide kohta meie blogist.

Võimendus tähendab laenuraha kasutamist investeerimispositsiooni suurendamiseks. Võimalik kasum võib suureneda, aga sama kehtib kahjumi kohta. Kui turg langeb, pead laenu ikka tagasi maksma.

Mida varem alustad, seda kauem saab raha „lumepallina“ kasvada. Ka väikesed summad, mis koguvad aastakümnete jooksul intressi, võivad pensioniks märkimisväärseks muutuda.

– Dividend on ettevõtte väljamakse aktsionäridele (rahavooline, saad otse kontole).
– Hinnatõus realiseerub alles siis, kui aktsiad müüd kallimalt, kui ostsid.

PIK võimaldab II samba raha ise paigutada laiemasse valikusse (aktsiad, fondid jne), kuid selleks peab investoril olema kogemust ja huvi. Mõnele sobib, mõnele mitte – kõik sõltub finantsteadmistest ja -eesmärkidest.

Turg võib lühiajaliselt kõikuda suure amplituudiga. Pikemas (mitme aasta või aastakümne) perspektiivis on terve majanduse trend sageli kasvav. Emotsionaalne lühiajaline kauplemine toob tihti rohkem kahju kui kasu.

Need loovad turul volatiilsust, mõjutavad ettevõtete kasumeid ja tarneahelaid. Hajutamine eri regioonidesse ja sektoritesse aitab riski maandada.

Robotnõustajad on algoritmid, mis koostatavad sulle automaatselt hajutatud portfelli (enamasti ETF-idest). See on odavam ja mugavam kui eraisikust nõustaja, kuid keerukamate finantsvajaduste puhul võib inimesega nõu pidamine anda lisaväärtust.

Eestis on Pensionikeskuse veebileht, kust saab mugavalt fonde võrrelda (tootlused, tasud, riskitase). Tasub regulaarselt kontrollida, kas sinu valitud fond püsib konkurentsivõimelisena.

See sõltub konkreetsetest eesmärkidest ja olukorrast. Raha väljavõtmisel maksad tulumaksu ning loobud fondi edasisest kasvust. Kindlasti kaalu võimalikke tagajärgi pensionipõlvele.

Investeeri varaklassidesse, mille tootlus on pikaajaliselt inflatsioonist kõrgem (aktsiad, kinnisvara, väärismetallid). Hajuta erinevatesse sektoritesse ja regioonidesse, et vähendada riske.

Arvesta oma vanuse, perekondliku seisu, tulude stabiilsuse ja isiklike eelistustega. Kui ööuni kaob väikeste languste peale, vali pigem konservatiivsemad investeeringud.

ESG (Environmental, Social, Governance) tähendab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvestamist investeerimisotsustes. Mitmed investorid eelistavad eetilisemaid ja jätkusuutlikumaid ettevõtteid/fonde.

Aktiivne kauplemine nõuab põhjalikku turuanalüüsi, kogemust ja sageli palju aega. „Osta-hoia“ strateegia sobib paljudele, kes eelistavad turu keskmist pikaajalist kasvu ja stressivabamat lähenemist.

Varajane põhiosa tasumine vähendab kogu laenu intressikulu. Kui sul ei ole samaväärselt või paremini tootvaid investeerimisvõimalusi, võib laenu kiirem tagasimaksmine anda „garanteeritud tulu“ intressikulu arvelt.

Eestis saab maksehäirete raportit küsida Creditinfo jmt ettevõtete käest. Pankadele laenu taotledes hinnatakse sinu sissetulekuid, kohustusi ja varasemat maksekäitumist. Vajadusel konsulteeri laenuhalduriga.

Kui leiad pakkuja, kes pakub madalamat intressi või soodsamaid lepingutingimusi, võid laenu refinantseerimisega intressidelt kokku hoida. Ka mitme väikse laenu kokkutõmbamine ühte võib lihtsustada igakuist maksegraafikut.

Hädavajalik laen võib olla eluasemelaen või õppelaen, mis tõstab pikaajaliselt elukvaliteeti või sissetulekuid. „Lihtsalt tahaks“ laen (nt luksusese, reisimine) võib tulevikus tekitada liigset koormust.

Koosta võlgade tasumise plaan, pane kirja kõik intressid ja laenujäägid. Vaata, kas on võimalik taotleda refinantseerimist soodsama laenuga. Püüa vähendada mitut kõrge intressiga kohustust korraga.

Kiirlaenudel on sageli väga kõrged intressid ja kulukuse määr. Kaalu esmalt alternatiive (perekonna abi, panga väikelaenu, ajutist maksepuhkust). Kiirlaen peaks olema tõesti viimane hädaabinõu.

Ava pangakonto, kasuta seda regulaarselt, tasu kõik arved õigeaegselt. Võib võtta väike, lühiajaline laen, mida suudad kindlasti tagasi maksta – nii tekib „hea“ laenuajalugu. Võlgnevused või hilinenud maksed rikuvad krediidiajalugu kiiresti.

Lepingus võivad olla lisatasud: lepingutasu, haldustasu, viivised jm. Vaata alati ka krediidi kulukuse määra (KKM), mis näitab laenu tegelikku kogukulu aastas.

Mõtle, milliste suuremate riskidega sul on reaalselt oht kokku puutuda. Kui potentsiaalne kahju (nt maja põleng, töövõimetus) oleks sulle rahaliselt laastav, on kindlustus väärtuslik turvavõrk.

See katab kahjud, mida põhjustad oma autoga teistele liiklusõnnetuse korral. Eestis on see seadusega kohustuslik. Ilma selleta saad trahvi ja õnnetuse korral tuleb kahjud ise hüvitada.

Kasko katab ka sinu enda sõiduki remondi või vargusega seotud kahjud, mida liikluskindlustus ei pruugi katta. Uuemad ja kallimad autod on eriti haavatavad varguste või kallite remontide suhtes.

Omavastutus on summa, mille maksad õnnetuse korral ise. Madalama omavastutusega kindlustus on reeglina kõrgema igakuise maksega. Mõtle, kummale variandile oled valmis riskitasemelt ja eelarvelt.

– Elukindlustus maksab hüvitist surma korral (sageli perekonnale) või teatud juhtudel kindlustatu enda eluperioodi lahenduste korral (olenevalt lepingust).
– Õnnetusjuhtumikindlustus katab traumad, vigastused ja püsiva töövõimetuse, mille põhjuseks on õnnetus.

Kaalu, kas plaanid pikaajaliselt samas piirkonnas elada. Võrdle üürikulusid laenu-, kindlustus- ja hoolduskuludega. Vii end kurssi turuolukorraga (kinnisvarahindade trend, intressid). Mõtle ka, kas soovid kinnisvaraga tegeleda (remont, ülalpidamine).

Arvuta potentsiaalne üüritulu vs laenu kuumakse, kommunaalid ja hoolduskulud. Uuri piirkonna üürituru nõudlust ja keskmisi rendihindu. Kui kogutootlus on piisavalt kõrge, võib see olla tasuv.

Korrasta oma rahaasjad, vähenda ebavajalikke kohustusi. Kogu piisav sissemakse (10–20%). Uuri erinevate pankade laenupakkumisi, et leida parim intress ja sobivaimad tingimused. Loe lähemalt kodulaenu kohta ka meie blogist.

Kui renoveerimine suurendab kinnisvara turuhinda või üüritulu rohkem kui laenu kogukulu, siis jah. Tee hinnang tööde maksumusele ja eeldatavale väärtuse kasvule. Alati on risk, et renoveerimiskulud võivad planeeritust tõusta.

Ole aus enda (ja pereliikmete) vastu. Tee selgeks oma tulud, kulud, varad ja võlad. Võimalusel pea nõu finantsnõustajaga. Tihti on teadmatus ja ebaselgus suurimad stressitekitajad.

Lõhu eesmärk väiksemateks osadeks (nt iga 500-eurone samm). Seadista „vaheetapid“ ja tähista nende saavutamist väikeste preemiate või lihtsalt enesekiitusega.

Sea endale konkreetne meelelahutuseelarve. Räägi sõpradega ausalt, et sul on rahalised eesmärgid. Paku välja alternatiive, mis ei nõua nii suurt väljaminekut (nt ühised tasuta üritused, kodused istumised).

Raha on seotud turvatunde, väärtuste ja prioriteetidega. Kui suhtlus on puudulik, tekivad kergesti arusaamatused. Korraldage perega regulaarselt „rahaõhtuid“, et rahateemad oleksid läbipaistvad ja planeeritud.

Seosta „võidurõõm“ rahalise kindlustunde kasvuga: märgista, kuidas tagavarafond suureneb või investeeringud kasvavad. Premeeri end kogemuste, mitte asjadega (nt reis, spaapuhkus). Õnn ei pea tulema vaid ostlemisest.