Kuidas investeerida, kui aktsiaturud langevad?

Aktsiaturud on läbi ajaloo kogenud nii tõuse kui mõõnu. Lühiajaliselt võivad hinnad kõvasti kõikuda, kuid pikaajalises plaanis on suundumus olnud ülespoole. Karuturud (vähemalt 20% langused) on tegelikult investeerimise loomulik osa. Alates 1928. aastast on USA S&P 500 indeksil olnud 27 karuturgu, millele on vahele mahtunud 28 pulliturgu (tõusuperioodi). Pikemas vaates on aktsiate väärtus märkimisväärselt kasvanud​.

Tüüpiline langusperiood kestab keskmiselt umbes 9–10 kuud ning aktsiad kaotavad selle jooksul umbes 35% väärtusest​, mis on oluliselt lühem ja väiksem kui tõusuperioodide kestus ja tõusumäär. Allpool toon konteksti huvides mõned peamised ajaloolised langusperioodid koos nende kestuse ja taastumise ajaga:

• 1929–1932 (Suur Depressioon): Ajaloo rängim turukrahh, kus USA aktsiaturg kukkus umbes 86%. Taastumine eelmisele tipptasemele võttis erandlikult kaua – ligikaudu 25 aastat​.
• 2000–2002 (dot-com mulli lõhkemine): Tehnoloogiaaktsiate mullist tingitud langus umbes 49% ulatuses. Turul kulus peaaegu kuus aastat, et toibuda ja jõuda tagasi endistele tipptasemetele.
• 2007–2009 (2008. aasta finantskriis): Globaalne finantskriis viis aktsiaturud umbes 57% langusesse. S&P 500 indeks saavutas kriisieelse taseme tagasi alles ligi viis ja pool aastat hiljem (2013. aastal)​.
• 2020 (COVID-19 krahh): Pandeemiast põhjustatud järsk langus umbes 34% ulatuses tekkis vaid ühe kuuga (veebruar–märts 2020). Üllatuslikult kiire taastumine – turg jõudis eelmisele tipule tagasi umbes 8 kuuga (novembriks 2020)​, tehes sellest ühe kiireima taastumise ajaloos.

Nagu näha, võivad langusperioodid erineda kestuse ja taastumise poolest. Oluline on, et iga langus on seni lõppenud taastumisega – sageli on järgnenud isegi väga tugevad tõusud. Näiteks 2008. aasta sügisel aktsiaturgude kukkumise ajal säilitasid paljud kogenud investorid külma närvi. 2009. aasta lõpuks olid kaotused tasa tehtud ning järgnenud viie aasta jooksul saavutas turg igal aastal uusi tippe​. Seetõttu tasub langustele läheneda rahulikult ja teadlikult, mitte paanikaga. Järgnevalt vaatleme, miks turud langevad ja kuidas investor peaks sellistes olukordades käituma.

Miks aktsiaturud langevad ja kuidas see investoreid mõjutab?

Aktsiaturu langustel on erinevad põhjused. Vahel pole selget ühtset põhjust ja teinekord võivad mitmed tegurid kokku langeda. Tihti on suuremate müügilainete käivitajaks mõni konkreetne majandussündmus või uudis, mis raputab investorite usaldust – olgu selleks siis majanduslangus, ettevõtete kehvad tulemused, intressimäärade järsk tõus, geopoliitiline kriis või näiteks globaalne pandeemia. Suuremad langused on üldjuhul seotud just muutusega turuosaliste sentimentis seoses mõne sellise sündmusega​. Kui tulevik paistab ebakindel, võivad paljud investorid korraga hakata aktsiaid müüma, mis omakorda süvendab langust.

Investorite jaoks tähendab turulangus nende portfelli väärtuse vähenemist – vähemalt paberil. See võib tekitada stressi ja hirmu. Inimpsühholoogia uuringud on näidanud, et kahjuhirm mõjutab inimesi tugevamalt kui samaväärse kasu ootus. Teisisõnu, investeerimisportfelli väärtuse langus tundub vaimselt palju valusam kui samasugune tõus rõõmu valmistaks​.

See “kahjumivalu” (loss aversion) võib ajendada investoreid languse ajal paaniliselt müüma – sageli kiirustades ja emotsioonidele tuginedes, mitte ratsionaalsetele argumentidele. Kahjuks kipub paaniline müük olema just see, mis muudab ajutise “paberkahjumi” tegelikuks kahjumiks. Kui investor müüb oma positsioonid languse põhjas, realiseerib ta kaotuse ning võib jääda ilma hilisemast tõusust, kui turg taastub. See omakorda võimendab languse mõju – kui paljud seda teevad, süvendab see turulangust veelgi (nn karjainstinkt). Näiteks 2020. aasta märtsis toimunud ülikiire krahhi ajal müüsid paljud paanikas, ent need, kes suutsid rahulikuks jääda, nägid turu kiiret taastumist järgnevatel kuudel.

Kokkuvõttes mõjutab aktsiaturu langus investoreid eeskätt emotsionaalselt. Väärtuse langus tekitab hirmu ning impulsi “midagi teha”, et kahjusid vältida. Oluline on aga mõista, et langused on normaalne osa turutsüklitest ning lühiajaline volatiilsus ei tohiks dikteerida pikaajalist investeerimisplaani. Järgmisena vaatleme, milliseid strateegiaid saab investor kasutada, et langusperioodil oma vara kaitsta ja võimalusel kasvatada.

Parimad strateegiad investeerimiseks langusperioodil

Börsilangus võib tunduda hirmutav, kuid nutikas investor saab seda aega enda kasuks tööle panna. Oluline on järgida üldisi investeerimispõhimõtteid ja teha strateegilisi samme, mis aitavad riske vähendada ning isegi turulangustest võita. Alljärgnevalt on välja toodud parimad strateegiad, kuidas langusperioodil investeerida:

Kasuta turulangust võimalusena odavalt investeerida:

Ütlus “osta odavalt, müü kallilt” tuleb kõige paremini mängu just languse ajal. Kui kvaliteetsete ettevõtete aktsiate hinnad on ajutiselt tugevasti langenud, avaneb võimalus neid soodsalt portfelli lisada. Ajalugu näitab, et need, kes julgevad kriisi ajal investeerida, võivad hiljem nautida märkimisväärset tõusu. Näiteks 2008. aasta kriisi ajal kukkus turg järsult, kuid juba järgmise aasta lõpuks oli langus tasa tehtud ja järgnenud aastatel teeniti korralikult kasumit​. Loomulikult tuleb olla valiv – eelistada tuleks tugeva bilansiga ja kestliku ärimudeliga ettevõtteid (mille aktsiad on lihtsalt üldise müügipaanika tõttu alla müüdud). Langusperioodil investeerides on oluline säilitada ka rahavaru, et vajadusel suuta turu edasiste languste korral veel juurde osta ega peaks halbadele aegadele sattudes kiirustades müüma.

Hajuta oma investeeringuid:

Vanasõna “ära pane kõiki mune ühte korvi” kehtib eriti langusperioodidel. Hajutamine tähendab raha paigutamist erinevatesse varadesse – näiteks erinevate sektorite aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse, indeksfondidesse, erinevatele geograafilistele turgudele jne. Nii ei mõjuta ühe üksiku ettevõtte või sektori probleemid kogu portfelli liigselt. Kui üks varaklass või sektor kannatab, siis mõni teine võib samal ajal hoopis tõusutrendi näidata, tasandades kogupilti​. Hea hajutatus aitab seega riske vähendada, sest turu langus ei mõju kõigile investeeringutele võrdselt. Tasub siiski meeles pidada, et hajutamine ei garanteeri kasumit ega välista kahjumit – küll aga vähendab see oluliselt riski, et kogu portfell korraga suure löögi saab.

Investeeri järjepidevalt (dollar-cost averaging):

Regulaarne investeerimine kindlate ajavahemike tagant, sõltumata turu tasemest, on tõhus strateegia, eriti langusperioodil. Seda tuntakse dollar-cost averaging (DCA) nime all. Sisuliselt tähendab see, et investeerid näiteks iga kuu või kvartal kindla summa. Languse ajal saad selle summa eest rohkem aktsiaid või fondiosakuid, kuna hinnad on madalamad, ja tõusu ajal vähem, kuna hinnad on kõrgemad. Nii kujuneb aja jooksul keskmine ostuhind suhteliselt soodsaks. Oluline on, et järjepidev investor ei ürita ajastada turu põhja või tipu – ta lihtsalt jätkab plaanipäraselt investeerimist ka halbadel aegadel. See leevendab emotsionaalset stressi ja silub turukõikumiste mõju, sest ostud on jaotatud ajas​. Uuringud näitavad, et selline distsipliin võib pikaajalist tootlust parandada ning säästab investorit kiusatuse eest teha impulsiivseid otsuseid valel hetkel.

Võta fookusesse dividendiaktsiad:

Dividendiaktsiad on ettevõtted, mis maksavad aktsionäridele regulaarselt dividende (osa kasumist). Langusperioodil on neil mitu eelist. Esiteks pakuvad nad passiivset tulu – isegi kui aktsia hind on ajutiselt langenud, saab investor dividendimakseid edasi ning seda raha saab vajadusel taas odavalt reinvesteerida (kiirendades nii taastumist). Teiseks on dividendimaksjad tihti suuremad, väljakujunenud ettevõtted, kelle ärimudel on stabiilne ja tooted või teenused igapäevaselt vajalikud (näiteks kommunaalteenused, esmatarbekaubad, tervishoid). Sellised kaitsepositsioonid kipuvad turulanguste ajal vähem kannatama – ajalooliselt on tarbekaupade, kommunaal- ja tervishoiusektori aktsiad olnud langusperioodidel turust paremad​. Dividendiaktsiatesse investeerimine tähendab sisuliselt, et sind “makstakse kinni ootama” – saad tulu kätte ka siis, kui turu taastumine võtab aega. Tuleb siiski jälgida ettevõtte finantsseisundit (et dividend oleks jätkusuutlik ka rasketel aegadel) ning arvestada, et väga sügava kriisi puhul võivad ka tugevad firmad dividende ajutiselt kärpida.

Kaalu alternatiivseid varaklasse:

Languse mõju leevendamiseks on mõistlik hajutada ka varaklasside lõikes. See tähendab, et portfellis pole vaid aktsiad, vaid ka teist tüüpi varad – näiteks võlakirjad, sularaha, kuld, kinnisvara, väärismetallid või muud alternatiivsed investeeringud. Nendel varadel on aktsiaturgudega sageli madal või isegi negatiivne korrelatsioon. Näiteks kipuvad riigivõlakirjade hinnad tõusma ajal, mil aktsiaturg langeb, pakkudes investorile kaitset ja isegi tootlust majanduslanguse tingimustes​. Samuti on kulda traditsiooniliselt peetud “turvasadamaks” – finantskriiside ajal on kulla hind sageli tõusnud, kompenseerides osaliselt aktsiakao. Alternatiivsed varaklassid vähendavad portfelli volatiilsust, kuna kui üks vara (nt aktsiad) langeb, võib teine (nt võlakirjad) samal ajal tõusta või jääda stabiilseks. Siiski tuleb arvestada, et pikaajaliselt võivad väga konservatiivsed varad (nt ainult sularaha või madala riskiga võlakirjad) jääda aktsiaturu tootlustele alla ning inflatsioon võib nende reaalväärtust vähendada. Seega on mõistlik hoida portfell mitmekesine: osa varast kaitsev (võlakirjad, kuld jne) ja osa kasvule suunatud (aktsiad, kinnisvara jne).

Alljärgnev tabel võrdleb ülaltoodud strateegiaid, tuues esile iga lähenemise peamised eelised ja tähelepanu kohad langusperioodil:

Strateegia	Eelised languse ajal	Võimalikud puudused

Turulanguse ärakasutamine (osta odavalt kvaliteeti)	Soodsad ostuhinnad – võimalus omandada häid aktsiaid “allahindlusega”, mis võib anda kõrgema tulevase tootluse. Tugev tootlus taastumisel – ostes languse ajal, saad osa turu taastumisest maksimaalselt kaasa.	Nõuab julget vastuvoolu ujumist – tuleb investeerida, kui teised müüvad (psühholoogiliselt raske). Võib olla ebakindel ajastus – keegi ei tea täpselt, kus on põhjad; hinnad võivad enne tõusu veel edasi langeda.
Hajutamine (investeeringute jaotamine eri varade vahel)	Riskide hajutamine – ühe investeeringu ebaedu ei mõjuta kogu portfelli; kahjud ühes varaklassis võivad kompenseeruda tõusuga teises​. Sujuvam väärtuse kõikumine – portfelli volatiilsus on madalam, sest varade hinnad ei liigu samas taktis.	Piirab lühiajalist tippkasumit – kui portfellis on turvalisemad varad, ei pruugi tõusu ajal tootlus olla nii suur kui 100% aktsiates. Ei välista täielikult kahjumeid – suures üleüldises kriisis võivad küll erinevad varad kõik korraga langeda (ehkki erinevas ulatuses).
Järjepidev investeerimine (Dollar-cost averaging, DCA)	Ei pea turgu ajastama – strateegia toimib automaatselt igas turufaasis, vähendades stressi. Madalam keskmine ostuhind – languse ajal ostab automaatne plaan rohkem ühikuid, mis keskmistab hinda allapoole​	Nõuab distsipliini – investor peab jätkama investeerimist ka siis, kui uudised on negatiivsed ja kiusatus on oodata. Võimalik alternatiivkulu – kui turg kukub kiiresti ja siis tõuseb, oleks kogu summa korraga põhjas investeerides teoreetiliselt tootlus suurem (kuid seda on ette võimatu teada).
Dividendiaktsiad (stabiilse dividendiga ettevõtted)	Pidev rahavoog – saad dividenditulu ka languse ajal, mis annab kindlustunnet ja võimaluse seda tulu uuesti investeerida. Vastupidavamad firmad – pika dividendiajalooga ettevõtted on sageli tugevad, kasumlikud ning tegutsevad sektorites, mis on esmatarbelised (nt kommunaalid, toitlustus), seetõttu peavad need aktsiad langusele tihti paremini vastu	Võimalik dividendikärbe – väga raskel ajal võivad ka tugevad ettevõtted dividendimakseid vähendada. Võrreldes kasvufirmadega piiratud tõus – kõrge dividend võib tulla aeglasema ettevõtte kasvu arvelt, seega väga kiiret aktsiahinna tõusu ei pruugi oodata olla.
Alternatiivsed varaklassid (võlakirjad, kuld, kinnisvara jms)	Madalam korrelatsioon aktsiatega – aitavad portfelli tasakaalustada; kui aktsiad langevad, võivad näiteks riigivõlakirjad hoopis tõusta​. Stabiilsus – kinnisvara ja muud reaalsed varad kõiguvad hinnas tavaliselt vähem järsult kui aktsiad, pakkudes “pehmendust”.	Võib vähendada kogutootlust – pikaajaliselt on konservatiivsemate varade tootlus olnud aktsiatest madalam, mistõttu liiga suur osakaal nendes võib portfelli kasvupotentsiaali piirata. Likviidsus – osa alternatiivseid varasid (nt kinnisvara, kunst) ei ole kiiresti rahaks tehtavad, mistõttu kriisihetkel pole neid vajadusel kerge realiseerida.

Nagu tabelist näha, on iga strateegia oma eesmärgi ja rolliga. Parima tulemuse annab sageli nende kombineerimine – näiteks jätkata regulaarset investeerimist, aga samal ajal hoida portfell hajutatuna ja osa vahendeid dividendiaktsiates ning võlakirjades. Nii saad korraga kasutada langust kui võimalust, aga samas kaitsta end liigse riski eest.

Kuidas jääda rahulikuks ja vältida paanilist müüki?

Üks olulisemaid väljakutseid investeerimisel on emotsioonide kontroll. Isegi parim strateegia võib luhta minna, kui investor paanikasse satub ja valel ajal valesid otsuseid teeb. Siin on mõned soovitused, kuidas languse ajal rahulikuks jääda ja vältida paanilist müüki:

Tuleta meelde ajaloolist konteksti:

Iga varasem turulangus on lõpuks möödunud. Ajalugu näitab, et pärast langusi on turud alati taastunud ning pikaajaline trend on tõusuteel​. Kui müüd paanikas kõige madalamal hetkel, lukustad kahjumi ega pruugi osa saada järgnevast taastumisest​. Teadvusta, et langused on ajutised – see aitab hoida perspektiivi.

Hoidu impulsiivsetest otsustest:

Languse ajal tekib kergesti soov midagi ette võtta, kuid läbimõtlemata müügiotsused võivad olla kahjulikumad kui mitte midagi tegemine. Sageli on parim tegu mitte midagi teha, järgides oma pikaaegset plaani. Kui portfell on korralikult hajutatud ja vastab sinu riskitaluvusele, pole põhjust iga turu liikumise peale reageerida. Mäleta, et mõned turu parimatest tõusupäevadest toimuvad just langusperioodi sees või vahetult pärast seda – kui oled selleks ajaks turult väljas, jääd neist ilma​. Seega ära ürita iga hinna eest “põhja ja tipu püüdmise” mängu kaasa teha.

Järgi oma investeerimisplaani:

Edukal investoril on tavaliselt paigas plaan – strateegia, millest ta lähtudes investeerib (sh sihitud varade jaotus, pikaajalised eesmärgid jms). Kui oled oma plaani koostanud konservatiivselt arvestades ka võimalikku langust, usu sellesse plaani ka keerulistel aegadel. Kindlasti tuleks sul olla olemas meelerahufond (raha 3-6 kuu kulude katteks eraldi hoiusel). See tagab, et sa ei peaks aktsiatesse investeeritud raha enne plaanitut välja võtma isegi siis, kui turul on mõõn – vältides nii sunnitud müüki valel ajal. Hea plaan toimib nagu kompass, mis aitab hoida kurssi ka tormise turu tingimustes.

Vähenda infomüra ja säilita rutiin:

Tänapäeval pommitatakse investoreid igapäevaselt uudiste ja arvamustega. Languse ajal kipuvad pealkirjad olema eriti dramaatilised. Liigne uudiste jälgimine võib aga stressi võimendada. Piira oma portfelli kontrollimise sagedust – pole tarvis iga tunnike vaadata, mis turg teeb. Kui oled pikaajaline investor, siis igapäevane hinna kõikumine pole tegelikult oluline. Täida oma päev muude tegevustega ning järgi oma tavapärast rutiini. Rahulik meel aitab vältida ülereageerimist.

Otsi tuge ja õpi juurde:

Räägi vajadusel finantsnõustajaga või mõne kogenud investoriga, keda usaldad. Sageli aitab teise arvamus või ajalooliste andmete üle vaatamine paanikat leevendada. Loe raamatuid või artikleid edukatest investoritest ja kuidas nemad kriise üle elasid – see kinnitab usku, et turud taastuvad. Võid näiteks meenutada Warren Buffetti kuulsat mõtet olla “ahne, kui teised kardavad” – just langushetkedel tehakse tihti parimad investeeringud.

Kokkuvõttes on rahulikuks jäämine võrdväärselt tähtis kui õigete varade valimine. Emotsioonide juhtimine on investori jaoks kriitiline oskus. Kui suudad vältida paanikat, püsida investeerituna ja isegi juurde osta, on sul head eeldused väljuda langusest tugevamana.

Kokkuvõte: Parimad tegevused järgmise turulanguse ajal

Järgmine langus on aja küsimus – turud liiguvad tsüklitena ja pärast pikaajalist tõusu tuleb varem või hiljem langus. Kuidas siis toimida, et olla järgmiseks turulanguseks valmis? Oluline on juba eelnevalt paika panna strateegia ning sellest kinni pidada. Kui portfell on hajutatud ja riskid läbimõeldult kontrolli all, saab langust isegi ootusärevusega tervitada kui ostuvõimalust, mitte paanika põhjust.

Kokkuvõtteks:

Parim, mida investor saab järgmise turulanguse eel ja ajal teha, on jääda kindlaks tõestatud põhimõtetele. Hajuta oma portfell, jätka järjepidevat investeerimist, hoia silm peal kvaliteetsetel ettevõtetel, mis soodsaks muutuvad, ning ära lase hirmul enda üle võimust võtta. Iga langus möödub varem või hiljem – kuid sinu edu investorina sõltub sellest, kas suudad selle perioodi ära kannatada ja targalt tegutseda. Kui jah, võid järgmise tõusulaine saabudes avastada, et sinu varad on kasvanud ja sa oled teinud õigeid otsuseid ka keerulisel ajal. Rahulik meel, külma närviga tegutsemine ja strateegiast kinnipidamine on võtmetähtsusega, et tulla välja võitjana ka kõige sügavamast turulangusest.

Korduma Kippuvad Küsimused