Rahatarkus. Algtõed

Minu teekond rahatarkuseni

Ma ei pea end finantsalal eksperdiks, kuid iga päev õpin midagi uut ja kasulikku, ammutades kogemusi ka oma tehtud vigadest. Olen seadnud selged eesmärgid, mille poole püüelda, ja tean, kuidas oma rahalisi vahendeid vastutustundlikult hallata.

Eestit peetakse sageli rahatarkuse osas kõrgel tasemel olevaks – seda kinnitavad ka Pisa testid. Kuid tegelik olukord ei pruugi alati nende tulemustega kooskõlas olla. Paljudel on küll teoreetilised teadmised, kuid neid ei rakendata praktikas. Minu jaoks tähendab rahatarkus kolme peamist aspekti: eelarve ja säästmine, laenude haldamine ning investeerimine.

1. Eelarve ja säästmine

Rahatarkuse üks alustalasid on oskus planeerida oma kulusid ja säästa. „Maksa kõigepealt iseendale“ – see lihtne põhimõte tähendab, et igakuisest sissetulekust tuleks esmalt eraldada kindel summa meelerahufondi. See fond on mõeldud ootamatute olukordade jaoks ning seda ei tohiks kasutada igapäevaste kulude katteks. Soovitatav on koguda meelerahufondi vähemalt 6 kuu jagu elamiskulusid.

Igakuine eelarve annab hea ülevaate, kuhu raha tegelikult kulub, ning aitab hoida kulutused kontrolli all. Kui regulaarne eelarve pidamine tundub keeruline, võib seda teha ka kvartalite lõikes. Kuu lõpus alles jäänud summad on mõistlik säästa või, kui meelerahufond on täidetud, investeerida.

2. Laenude haldamine

Laenamine on teema, millele tuleks läheneda väga kaalutletult. Minu arvates on laen mõistlik ainult kahel juhul: eluaseme ostmiseks ja hariduse omandamiseks. Oma kodu soetamine on pikaajaline investeering, eriti arvestades Eestis kehtivaid madalaid eluasemelaenude intressimäärasid. Haridusse investeerimine tagab aga paremad võimalused tööturul ja suurema sissetuleku tulevikus.

Samas tuleb olla ettevaatlik tarbimislaenudega, mis on sageli kõrge intressiga. Näiteks kiirlaenude aastane krediidikulukuse määr võib ulatuda kuni 60%-ni, mis muudab sellised laenud pikaajaliselt väga kulukaks. Kui oled juba sattunud raskesse olukorda, tasub pöörduda võlanõustaja poole, kes aitab koostada plaani, kuidas laenud refinantseerida või kiiresti tagasi maksta.

Laenuintresside ajalooline võrdlus 2020. aasta kolmanda kvartali seisuga. Allikas: Eesti Pank

3. Investeerimine

Kui igakuine säästmine on harjumuseks saanud ja laenukoormus kontrolli all, tasub hakata investeerima. Investeerimine aitab raha kasvama panna ja tagada rahaline kindlus tulevikuks.

Pensionisambad

Esimene samm võiks olla pensioniks kogumine. Eestis saab kasutada 3. pensionisamba maksusoodustust, mille raames on võimalik oma sissemaksetelt tulumaksu tagasi saada. Madalate haldustasudega indeksfondid, mida pakuvad näiteks Tuleva, LHV ja Swedbank, on hea valik nii 2. kui 3. pensionisamba jaoks.

Tavapäraste investeerimisfondide tõenäosus ületada indeksfondide tootlust erinevate ajaperioodide lõikes

LHV Kasvukonto

Lisaks pensionisammastele on lihtne ja automaatne investeerimisviis LHV kasvukonto. Seal saab alustada väikeste summadega ning investeerida regulaarselt näiteks indeksfondidesse, mis jälgivad suuri turge, nagu SP500 või NASDAQ 100.

Balti börs

Balti börs pakub võimalust investeerida üksikutesse ettevõtetesse, mille tegevuse jälgimine on kodupiirkonnas lihtsam. Näiteks ettevõtted nagu LHV Group, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehitus pakuvad regulaarselt dividende, mis on hea viis oma investeeringutelt tulu teenida.

Ühisrahastus ja iduettevõtted

Alternatiivina tasub kaaluda ka ühisrahastusplatvorme, nagu Mintos ja EstateGuru, või iduettevõtetesse investeerimist Funderbeami kaudu. Need valikud on küll kõrgema riskiga, kuid võivad pakkuda märkimisväärset tootlust.

Kokkuvõte

Rahatarkus ei tähenda pelgalt teoreetiliste teadmiste omandamist, vaid ka nende rakendamist igapäevaelus. Eelarve planeerimine, vastutustundlik laenamine ja arukas investeerimine on oskused, mis aitavad tagada rahalise kindluse ning annavad võimaluse saavutada pikaajalisi eesmärke.